Asse Sauga käis Sigrid Säga inspiraatorite kogukonna podcastis rääkimas petisesündroomist.

Avaldame blogipostituse kokkuvõtte siin.

Petise sündroom ehk impostor syndrome on psühholoogiline seisund, kus inimene kahtleb oma pädevuses ja kogemustes, olles veendunud, et ta ei ole oma saavutuste jaoks piisavalt pädev või et need on saavutatud vaid õnne või eksituse kaudu, mitte tegeliku oskuse või teadmistega.

Üldiselt võib petise sündroom takistada ettevõtjatel oma täit potentsiaali ära kasutamast ja võimalikest võimalustest maksimumi saamast. See võib mõjutada nende enesekindlust, otsustusvõimet ja võimet võtta vastu väljakutseid.

Kuidas petisesündoom alguse saab?

Petise sündroomi algus võib olla seotud mitmete teguritega, kuid üks oluline mõjutaja on ühiskondlike standardite ja võrdluste tugev rõhk. Eriti sotsiaalmeedia ajastul võib põlvkondade vaatepunkt kiitusele ja kriitikale luua ebareaalseid standardeid ja võrdlusi, mis soodustavad puudulikkuse tunde tekkimist.

Lapsepõlv

Lapsepõlve kogemused ja sotsiaalsed survepunktid võivad olla petise sündroomi tekke aluseks. Kriitika või liigne kiitus lapsepõlves, mis pole olnud tasakaalus, võib kujundada taju saavutuste väärtusest ning muuta inimese tundlikuks teiste arvamuste suhtes, mis võib hiljem kaasa tuua enesekindluse puudumise ka siis, kui on saavutatud edu.

Sotiaalmeedia

Sotsiaalmeedia platvormid võivad pakkuda moonutatud pilte ja ideaalseid olukordi, kus inimesed näitavad oma parimaid hetki ja saavutusi. See võib luua mulje, et teistel on täiuslikud elud või et nad saavutavad edu lihtsalt ja kiiresti. Kui inimesed hakkavad end nende nähtavate standarditega võrdlema ja ei suuda nendega sammu pidada, võib see põhjustada eneses kahtlemist ja uskumist, et nende enda saavutused pole piisavad või tõelised.

Tunnustus ja tagasiside

Tunnustus ja tagasiside mängivad olulist rolli petise sündroomi kujunemisel ja süvenemisel. Ühiskonna poolt antav tunnustus või tagasiside võib olla äärmuslik – see võib ulatuda ülehindamisest kuni täieliku tunnustamata jätmiseni. Kui inimesed ei saa tasakaalustatud tagasisidet või tunnustust oma saavutuste kohta, võib see mõjutada nende enesehinnangut.

Siiras ja tasakaalustatud tunnustus ning tagasiside on olulised enesehinnangu ja eneseteadlikkuse arendamisel. Kui inimesed saavad ausat tagasisidet ning tunnustust, mis põhineb nende tegelikel saavutustel ja pingutustel, aitab see neil luua realistlikumat pilti oma võimetest ning vähendab petise sündroomi tekkimise riski. Samuti aitab see vältida pidevat võrdlemist teistega ja keskenduda pigem oma isiklikule kasvule ja edule.

„Ma pean olema täiuslik“

Täiuslikkusele pürgimine võib osutuda problemaatiliseks eesmärgiks, kuna täiuslikkus ise on sageli subjektiivne ja ebamäärane mõiste. Idee täiuslikkusest kui pidevast püüdlusest tähendab, et inimene ei saa kunagi tõeliselt “valmis” või “täiuslikuks”, vaid peab pidevalt pingutama paremuse poole. See võib tekitada olukorra, kus inimene ei tunne kunagi, et on saavutanud eesmärgi või piisava taseme, kuna täiuslikkus on alati kättesaamatu.

Pideva edasimineku poole püüdlemine on see, mis aitab suurendada eneseväärtust. Mugavustsoonist välja astumine ja uute väljakutsete vastuvõtmine on olulised sammud enesearengus. Need toovad kaasa uusi kogemusi, mis omakorda aitavad kasvada ja õppida. Iga saavutatud eesmärk või ületatud takistus suurendab enesekindlust ja eneseväärtust, võrreldes püüdlusega ideaalse täiuslikkuse poole, mis võib jääda kättesaamatuks ja ebamääraseks.

Täiuslikkuse ja piisavuse subjektiivsus

Täiuslikkus ja piisavus on subjektiivsed mõisted ning iga inimese arusaam võib olla erinev. Tähtis on leida enda jaoks tasakaal ning mõista, et inimesed on erinevad – ideaalidele vastamine ei pruugi olla alati võimalik või vajalik. Oluline on keskenduda enda isiklikule kasvule ja enesearengule, mitte niivõrd ühiskondlikele standarditele, mis võivad olla ebatervislikud või ebareaalsed.

Enesepeegeldus ja isiklik areng

Enesepeegeldus ja isiklik areng mängivad olulist rolli ebapiisavuse tunnete ületamisel. Võta aega enesepeegelduseks, otsi ausat tagasisidet ning tunnusta oma individuaalset edasiminekut ja kasvu.

Oluline on julgustada inimesi märkama oma unikaalsust ja tugevusi. Liigne võrdlemine teistega võib süvendada ebapiisavustundeid ning seetõttu on oluline keskenduda isiklikule kasvule ja arengule. Igaühel on oma tee ning fookuse suunamine enda arendamisele võimaldab avastada ja tugevdada oma tugevusi ning saavutada rahulolu enda saavutustega.

Esimene samm petisesündroomist vabanemiseks

Petise sündroomist üle saamise esimene samm on tasakaalu leidmine, sest see võimaldab hoida mõtlemise ja tegutsemise vahel harmoonilist suhet. Kuigi tegutsemine on oluline, ei tohiks unustada ka mõtlemise tähtsust enne tegutsemist. Äärmustest hoidumine on oluline – see tähendab mitte ainult tegutseda mõtlemata või liigselt mõelda ilma tegutsemiseta.

Kokkuvõte

Petise sündroom võib olla keeruline seisund, kus kahtleme oma oskustes ja kogemustes, kuid see ei määratle meid. Sotsiaalmeedia surve, lapsepõlve kriitika või liigne/puudulik kiitus võivad tekitada ebareaalseid standardeid, mis toidavad ebapiisavuse tundeid. Täiuslikkus on subjektiivne ja pidev püüdlemine selle poole võib olla kurnav. Parema eneseväärtuse saavutamine toimub enesepeegelduse ja individuaalse arengu kaudu, mitte pidevalt ideaali poole püüeldes. Tasakaal mõtlemise ja tegutsemise vahel on võti, et astuda esimene samm petise sündroomist vabanemiseks ning avastada enda ainulaadsus ja tugevused.

Podcasti ennast saad kuulata siin.